Setonic Langenu in 13 pictures

Setooniline Langenu 13 pildis

21. juunil leiab aset ajalooline sündmus – Tarbatu setoonilise suuna raskeveohobune Langenu astub oma muusikaga esimest korda üles Setomaal. Kontsert toimub Uusvada Külamajas Soome-Ugri Filmifestivali FUFF raames. Asja tähistamiseks kaevus Langenu mälestustesse, ning pani ükshaaval kirja bändi ja tema liikmete kõik seosed selle omapärase maaga. Teeme seda Setomaa rahvapäraste külarühmade ehk nulkade kaupa, lisaks kirsiks tordile Petseri linn.

I

IRBOSKA NULK: Langenu viiest liikmest kolm omavad otseseid juuri just nimelt Irboska nulgast Setomaa idasopis. Neis Mõla ümbruse külades imasid nad eelmise sajandi lõpukümnendi suvedel (ent sporaadiliselt hiljemgi) endasse esivanemate maa essentsi ning sõnastasid Peko tõredavõitu kaksikvenna Poku müütose põhitõed. Irboska kandis paljanduvatest Devoni ajastu lubja- ja dolokividest tehtud kiviaedadele said jäädvustatud esimesed laused ja luulevärsid. Kitarrist 1695 efektikomplekt kannab tänaseni nime “Sultans of Saltanova”.

II

KOOLINA NULK: Just siin, Koolina nulga Uusvada sinises külamajas, saab aset leidma Langenu esimene ülesastumine Setomaa pinnal. Lubame täispikka setokeelset kava, milles lugusid nii minialbumilt “Setooniq” kui ka sellest vanemaid ja uuemaid laule. Ja ojadena voolavat higi samuti.

Muide, 4/5 Langenu liikmetest esines 2018. aastal trummar Koljati pulmas Kalatsoval nime all Super Hot Koolina Band.

III

LUHAMAA NULK: Setomaa lõunapoolseim osariik Luhamaa pakub Langenu liikmetele tegevusi, kui nad parajasti Pergeruse prooviruumi kolletuvate seinte vahel midagi pahaendelist ei hau. Siin on tehtud teadust, osaletud Seto Kuningriigi päevadel, ületatud mõnikord kontrolljoont ning avastatud kõikvõimalikke maa- ja veeteid. Trummar Koljati mälestuste järgi võis ta just Leimani lähistel Pihkva-Riia kivitee-äärses metsas 2010. aasta suvel leiutada sõnu ühele Langenu loole – tõenäoliselt „Kolloidile“.

IV

MOKORNULK: Kas teadsid, et Langenu esimene Setomaa kontsert „Maa kõik müräs“ (mille nimi võeti seto rahvalauliku Anne Vabarna loodud „Peko“ eeposest) pidi algselt toimuma 2020. aastal Mokornulga pealinnas Obinitsas galeriis „Hal´as kunn“? Paraku jõudis enne hoo sisse saada koroonaviiruse maailmatuur, mille käigus kogu avalik elu lukku käänati. Ei saanud meiegi mikrobioloogiliste vägede vastu sel hetkel suurt midagi teha. Samas kes teab – vahest tulevikus oleme siin kõigest hoolimata kohal.

Obinitsast veel nii palju, et Langenu kitarrist 1695 kannab esinemisel siitkandi meistri Margit Mehilase valmistatud seto hamet. Mokornulga liivakivimüür aga kõrgub 1695 ja Koljati selja taga nende Warhorn Recordsile antud intervjuus EP “Setooniq” kohta.

V

POLODA NULK: Setomaa põhjaosa valitsev suurim nulk Poloda on Langenu arenguteel setoonilises suunas mänginud erilist rolli. 2008. aasta kevadel – nüüdseks siis juba 17 aastat tagasi – suundus kitarrist-vokalist 1695 jalgrattaga Värska lähedase Õrsava küla lähedasse pallu, istus ühe pedaja alla maha ja kirjutas vihikusse oma esimesed setokeelsed laulusõnad. Loo nimeks sai „Süäme man“, mis avas hiljem esikalbumi „Need, kes näevad imesid“. Setokeelne black metal oli saanud reaalsuseks. Mõistagi kõlab see lugu ka 21. juunil Soome-Ugri Filmifestivalil FUFF.

VI

RAAKVA NULK: 1996. aasta maikuu osutus Langenu arengus märgiliseks, ehkki bändi enda idanemiseni kulus veel vähemalt viis aastat. Matsuri koolis toimunud Tartu muusikaõpilaste kontserdil astus akordioniga üles muusik, kes hiljem võttis endale artistinimeks Arhitekt – ja keda teame klahvpille rõhumas praegugi. Džinn oli pudelist välja lastud, legend sündinud, maailm taas kord ehmatatud. Seda kõike just Raakva nulgas.

Läheduses paiknev Koidula-Kuunidsakoora kontrolljoone ületuspunkt on olnud tüütuks kitsaskohaks paljudele, kes ihanud hoida sidemeid sealpoolsete esivanemate maadega. Mujal on lõiketraat takistuseks ees. Vahest sealt tõukudes leidubki Langenu 21. juuni kontsertkavas lugu „Neelates lõiketraati“.

VII

SAATSERINNA NULK: Saatse kokkuostupunkt oli kord muistsetel aegadel kuldne koht, kus 3/5 Langenu liikmete vanavanemad töötasid. Ajastuid hiljem – suurusjärk 15 aastat tagasi – mängis 1695 mõttega avada vanas kokkuostupunkti laohoones äge alternatiivmuusika klubi. Põhjaliku programmi kõrval oli klubile nimigi välja mõeldud – „Saaste“.

Plaan on tänaseni õhus…

VIII

SAUROVA NULK: Selle tänapäeval üleni kontrolljoone taha jääva nulga Puravitsa külast on pärit osade Langenu liikmete vanavanavanaema, kelle ravivõimetest kõneleb rahvasuu tänapäevani värvikaid lugusid. Kas need võimed on kuidagi ka kellelegi edasi kandunud, on hetkel veel lahtine.

Samuti on siiani jäänud lõpliku vastuseta müsteerium, kas Arhitekt sai kunagi sealsamas Sabelina metsas seenel käies maolt hammustada või oli kõik hoopis vastupidi.

IX

SEERIDSÄ NULK: Üle kümne aasta tagasi esines Langenu Tartu linna hämaratel piirialadel toimunud Ameerika autode kokkutulekul, mille võõrustaja, meie hea sõbra härra I. vanaisa oli pärit kontrolljoone taguselt Setomaalt Seeridsä nulga Jaaska külast. Ka härra I. ise hoidis seni, kuni võimalusi oli, selle nulgaga ühendust. Autosõprade seas ülesastumise puhuks kirjutas Langenu spetsiaalselt loo „Must tank“, mida oleme esitanud ka mõnel korral hiljem.

X

TSÄTSKI NULK: Tsätskiga on Langenul päris mitu pistmist. Aastatel 2018–2019 mängis bändis kitarri Fen, kes metal-ringkondades rohkem tuntud oma tegevuse poolest ansamblites Swarn, Pedigree, Howl jt. Tema vanavanaema, kuulus leelotaja Veera Pähnapuu oli pärit okastraadi taha jäävast Põrstõ külast. Nii esivanema kui järeltulija heliloomingut on salvestatud vinüülile ja kassetilindile, nii et põlvkondlikud sidemed on siin selgelt tunda.

Tsätski nulga siinpoolsest osast Määsovitsast on võrsunud Tarbatu skeenes aktiivset rolli mänginud ansambli Tapper solist Rebane, kes on korraldanud nii mõnegi Langenu osalusel toimunud kontserdi.

XI

VAAKSAARÕ NULK: Setomaa künklik lõunaosa on juba vanast ajast kuulus oma pühade kivide poolest. Kõige tuntum neist on Miikse Jaanikivi, kuid ka Pelsi küla Annõkivile toodi annõpäeval, 26. juulil / 7. augustil erinevaid lambasaadusi, näiteks villa või oinapäid. Sellega seoses oleme arhiividest välja kaevanud iidse ülesvõtte (ilmselt Jakob Hurda kogumisekspeditsioonilt) toona veel pikkade kiharatega Langenu trummarist Koljatist Pelsi Annõ Andidekivi vaatamas. Langenu esimese EP-ni „Silmitu ilmutis“ jäi veel kaks pikka aastat…

XII

ÜLE-PELSKA NULK: Setomaa nulkadest kaheteistkümnes, Üle-Pelska on jõudnud Langenu loomingusse EP „Setooniq“ kaudu. Võromaast eraldab seda nulka Setomaa Emajõgi Piusa, mille külmad vood inspireerisid mõni aasta tagasi meie peamist lüürikut Koljatit laulu „Jälle/elläj“ sõnade kirjutamisel. Jõe tiheda taimestikuga palistatud kaldad peidavad igasuguste iidvanade elanike jälgi – tuleb vaid meeled erguks timmida ja lasta endal sinna ära eksida.

XIII

PETSERI LINN: Setomaa pealinna, praegu küll võõrvõimu all, mõju Langenu ja tema liikmete kujunemisteele ei saa alahinnata. Petseri Eesti Koolis omandas Arhitekt esimese klassi tarkusi, neil tänavatel kihutasid alatasa ringi tulevaste mustmetallistide jalgrattad ning õigupoolest kannab kogu bändi setooniline looming endas selle linna vaimsust.

Vanad Petseri kloostri tornid on suunanud Koljati mõttelendu laulu „Tornide tipus“ kirjutamisel, mis ilmus juba 2016. aasta plaadil „Need, kes näevad imesid“.