Eelmise aasta tagasivaade läbi Tarbatu prillide
Teadagi toob aasta algus endaga kaasa kohustuslikud tagasivaated möödunud 365 (ja rohkemale) päevale. Ajaloo jäädvustamise huvides tuletagem niisiis põgusalt meelde, mida Tarbatu metalskene 2022. aastanumbri sees korda saatis.
Kontsertide hulga poolest oli 2022. aasta pigem tagasihoidlikumat laadi, ent nende seas paistab silma nii mõnigi eriline sündmus. Kitsehõnguline death-black trio Ziegenhorn esines veebruaris Tallinna black metali festivalil Howls Of Winter ning väisas maikuus Šotimaad, tähistamaks Glasgow’s kohaliku kurikuulsust kogunud meloodilise blacki käilakuju Nyctopia plaadi “Full Moon Calling” väljaandmist.
Ragnarokenrolli rühmitus Ulguränd ja doom-death kvartett Woundgiver astusid suvel üles Eesti kõige olulisemal metal-festivalil Hard Rock Laager. Tankist – teiste seas nii Hard Rock Laagris, Barbar Feastil kui ka Punk & Rock festivalil.
Suve lõpp – sügise algus tõi lühikeseks ajaks lavalaudadele ka atmosfäärilise blacki bändi Wolfskrone, kelle kahest kontserdist esimene toimus augustis Saksamaa festivalil Barther Metal Open Air.
September osutus vaieldamatult aasta kõige intensiivsemaks kuuks. Selles võib süüdistada Saksa Undergrounded’i filmitegijaid, kelle 2021. aasta ekspeditsioon Lõuna-Eestisse päädis nüüd dokumentaalfilmiga “Tartu Under the Horns”. Filmi esilinastused toimusid Tartus Elektriteatris ja Tallinnas klubis Black Magic Estonia, samuti pandi teos kõigile vaatamiseks üles Youtube-i.
Huvi seanssidele oli, ütleme ausalt, meeldivalt suur. Filmiesitlusega kaasnes nii Tartus kui Tallinnas mitmekesine kultuuriprogramm, mis hõlmas praktiliselt kõike, mida Pergeruse rühmitusel ja laiemalgi ringil sel hetkel oli võimalik endast välja panna. Tartus klubis Rock & Roll esinesid deathiduo Graveater, the one and only Setonic black metal band Langenu ja Wolfskronening oma teise ja ühtlasi viimase ülesastumise teinud Wolfskrone. The line-up at Black Magic Estonia in Tallinn consisted of the technical pagan black metal elite Pagansarv.
Visuaalkunsti pärle pakkusid Feni, Skaðvalduri ja Formi eksklusiivselt selleks korraks üles riputatud näitused. Tallinnas toimus ka Tartu metali varaajalugu ehk 1990ndate tegutsemisi valgustanud vestlusring Tristan Priimägi ja Ahto-Lembit Lehtmetsaga.
Muusika väljaandmine jätkus 2022. aastal üsna tööstuslikus mahus. Oma jõududega andis Graveater kohe veebruaris välja kasseti “…Of Harrowing Remains”.
Tarbatu isiklik plaadifirma Warhorn Records tugevdas rahvusvahelisi sidemeid, avaldades märtsi alguses Šoti bläkibändi Nyctopia esimese kauamängiva “Full Moon Calling”.
Aasta teine pool kasvatas helikandjate sünnikõverat, Warhorn Records oli ämmaemandaks neist lausa kolmele. Augustis tuli välja kosmilise õuduse häälekandja Swarn teine täispikk album “Whispers From Beyond” kokku kolmes eri formaadis – CD-l, vinüülplaadil ja kassetil, neist viimased kaks koostöös Guano Recordsi ja Stuka Soundiga. Septembris tuli välja Pagansarve muusikavideo loole “Kaarnakarva” samanimeliselt aasta varem ilmunud plaadilt. Oktoobris ilmutas Langenu minialbumi “Setooniq”, mis on ühtlasi maailma esimene läbinisti setokeelne metal-plaat. Seda saatis ka bändi lüürikute 1695 ja Koljati rariteetne luulekogu “Setoonligu’ värsi’”.
Detsembrikuu pimedus oli tunnistajaks Ziegenhorni esimese täispika stuudioalbumi “Blut & Kaos” tulekule. Sel aastal on oodata seda ka vinüülplaadil, kaaspanustajaks Saksa firma Wolfsgrimm Records. Albumi loole “Chant for Utopia” valmis muusikavideo. Kolmanda täispika albumiga “Sügavik” sai maha doom-stoner trio Fhtagn.
Ja kuna nii mõndagi on jätkuvalt töös, siis võib enam-vähem ettevaatlikult ennustada, et ka 2023. aasta ei pruugi Emajõe madalate kallaste vahele sugugi ikaldust tuua.
Kirja pani 1695
